Viimasel ajal on taas enam r\u00e4\u00e4gitud, et \u00e4ri\u00fchingu poolt oma juhtorgani liikmele kuuluvale ettev\u00f5ttele teenustasude maksmine v\u00f5ib kaasa tuua maksuriski. Seda n\u00e4iteks juhul, kui \u00e4ri\u00fchingu maksukulude optimeerimiseks makstakse juhtorgani liikmele minimaalset tasu v\u00f5i ei maksta seda \u00fcldse, samas aga osutab viimasele kuuluv ettev\u00f5te \u00e4ri\u00fchingule juhtimis-, konsultatsiooni- vms teenuseid.<\/p>\n
Juhul, kui teenust osutab juhtorgani liige otse isiklikult, peab \u00e4ri\u00fching tasuma tema palgalt maksud. Kui juhtorani liige osutab teenust oma ettev\u00f5tte kaudu, siis v\u00e4ldib \u00e4ri\u00fching sotsiaalkindlustusmaksete ja tulumaksu tasumist. Teenustasule lisanduv k\u00e4ibemaks on reeglina \u00fcksnes arvestuslik. Samas teenust osutav \u00e4ri\u00fching ei pruugi saadud tasu arvel maksta palka, vaid selle maksuvabalt investeerida v\u00f5i, siis maksta dividende, millisel juhul tekib tal vaid tulumaksukohustus, kui just maksuhaldur ei \u00fcrita dividende palgaks \u00fcmber kvalifitseerida.<\/p>\n
Juhul, kui teenustasu maksmise sisu on maksudest k\u00f5rvalehoidumiseks juhtorgani liikmele palga maksmine, siis v\u00f5ib maksuhaldur MKS \u00a7 84 j\u00e4rgse majandusliku t\u00f5lgendamise reegli alusel teenustasu vastavalt palgaks \u00fcmberhinnata ja m\u00e4\u00e4rata tellijast \u00e4ri\u00fchingule vastavad maksud. Seda tingivaks asjaoluks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks see, kui teenustasu makstakse juhtorgani liikme seadusj\u00e4rgsete kohustuste t\u00e4itmise eest. Samas see ei pruugi alati nii olla n\u00e4iteks juhul, kui professionaalne \u00e4rin\u00f5ustamisfirma osutab juhtimisteenust ja selle jaoks nimetatakse tema spetsialistist t\u00f6\u00f6taja kliendi n\u00f5ukogu liikmeks. Seega paljuski m\u00e4\u00e4ravaks on teenuste sisu.<\/p>\n
\u00c4ri\u00fching ja juhtorgani liige m\u00e4\u00e4ravad ise vajadusel eraldi kokkuleppega, mis on viimase t\u00e4iendavad \u00fclesanded. Juhtorgani liikme kohustuseks ei ole iseenesest lahendada isiklikult n\u00e4iteks mingeid eriteadmisi eeldava valdkonna spetsiifilisi k\u00fcsimusi. Erikokkuleppe puudumisel peab juhatuse liige t\u00e4itma ainult talle seadusest tulenevalt omistatavaid kohustusi nagu n\u00e4iteks \u00e4ri\u00fchingu tegevuse \u00fcldine juhtimine ja raamatupidamise korraldamine jms.<\/p>\n
Maksuhalduril ei ole \u00fcldjuhul \u00f5igust seada kahtluse alla v\u00e4ljaspoolt teenuse ostmise vajalikkus \u00fcksnes p\u00f5hjusel, et ettev\u00f5tjal endal on vastava t\u00f6\u00f6 tegemiseks personali n\u00e4iteks juhatuse liikme n\u00e4ol. Ettev\u00f5tluses on tavap\u00e4rane, et spetsiifilisemat reklaami-, \u00f5igus- jms teenust tellitakse ka v\u00e4ljapoolt, kuigi tellijal on olemas marketingi ja juriidiline osakond. Samuti n\u00e4iteks infotehnoloogia kvalifikatsiooniga isikult ei ole \u00f5ige eeldada IT alase t\u00f6\u00f6 tegemist oma juhtorgani liikmelisuse aluseks oleva \u00f5igussuhte raames. \u00d5igusp\u00e4rane on see, et juhtorgani liige osutab \u00e4ri\u00fchingule spetsiifilisemaid teenuseid talle kuuluva ettev\u00f5tte kaudu.<\/p>\n
Sellist l\u00e4henemist on toetanud ka kohtupraktika. N\u00e4iteks on Tallinna Ringkonnakohus lahendanud vaadeldavas probleemk\u00fcsimuses tekkinud maksuvaidluse maksumaksja kasuks. Selles kaasuses osutas osa\u00fching A osa\u00fchingule B erinevaid turuuurimise, marketingi, konsultatsiooni ja \u00e4riv\u00f5imaluste suunamise teenuseid, kusjuures A tegevust oli vahendite, kommunikatsiooni jms j\u00e4rgi raske B-st eristada. Kogu t\u00f6\u00f6 tegi \u00e4ra juhatuse liige X, kes oli osa\u00fchingu A juhatuse liige ja ainuosanik ning samas kuulus ka osa\u00fchingu B juhatusse.<\/p>\n
Ringkonnakohus asus seisukohale, et maksuhaldur on oma maksuotsuses p\u00f5hjendamatult leidnud, et kuna teavet, mida osa\u00fchingult A saada sooviti, valdas juhatuse liige X, siis tulekski seda vaadelda tema kui f\u00fc\u00fcsilise isiku teabena ning tasu maksmine osa\u00fchingule A polnud p\u00f5hjendatud. Kohus leidis, et asjaolu, et X oli m\u00f5lema osa\u00fchingu juhatuse liige ei v\u00e4lista, et ta oli osa\u00fchinguga B \u00f5igussuhtes nii f\u00fc\u00fcsilise isikuna kui ka oma osa\u00fchingu A kaudu.<\/p>\n
Ringkonnakohus m\u00e4rkis veel, et midagi \u00f5igusvastast ega tavap\u00e4ratut pole kokkulepetes, kus \u00e4ri\u00fchingu t\u00f6\u00f6tajad ja juhatuse liikmed osutavad sellele \u00e4ri\u00fchingule teatud teenuseid oma enda \u00e4ri\u00fchingute kaudu. Tegemist on tsiviil\u00f5iguslike suhetega, kus \u00fcldjuhul rakendub lepinguvabaduse p\u00f5him\u00f5te ning maksuhalduri poolne sekkumine on p\u00f5hjendatud \u00fcksnes juhul, kui tuvastatakse, et tehingute eesm\u00e4rgiks oli maksude tasumisest k\u00f5rvalehoidumine. Samas ei ole alust igasugust maksude optimeerimist pidada \u00f5igusrikkumiseks.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4b heas usus loota, et nii maksumaksjad kui ka maksuhaldur l\u00e4henevad maksude optimeerimisele m\u00f5istlikult. Euroopa Kohus ja Riigikohus on r\u00f5hutanud p\u00f5him\u00f5tet, et maksumaksjal peab olema vabadus teha toiminguid arvestades maksunduslike kaalutlustega ning ta ei pea valima v\u00f5imalikest alternatiividest alati k\u00f5ige suurema maksukoormusega tehinguskeemi. Samas peab arvestama, et legaalse maksus\u00e4\u00e4stmisega on tegemist niikaua, kui maksumaksja poolt valitud tehingu vorm vastab tema majandustegevuse tegelikule sisule.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Viimasel ajal on taas enam r\u00e4\u00e4gitud, et \u00e4ri\u00fchingu poolt oma juhtorgani liikmele kuuluvale ettev\u00f5ttele teenustasude maksmine v\u00f5ib kaasa tuua maksuriski. Seda n\u00e4iteks juhul, kui \u00e4ri\u00fchingu maksukulude optimeerimiseks makstakse juhtorgani liikmele minimaalset tasu v\u00f5i ei maksta seda \u00fcldse, samas aga osutab viimasele kuuluv ettev\u00f5te \u00e4ri\u00fchingule juhtimis-, konsultatsiooni- vms teenuseid. Juhul, kui teenust osutab juhtorgani liige otse […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":608,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_et_pb_use_builder":"","_et_pb_old_content":"","_et_gb_content_width":"","iawp_total_views":7,"footnotes":""},"categories":[19,20],"tags":[],"class_list":["post-607","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arioigus","category-maksu-ja-tollioigus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/607","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=607"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/607\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":678,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/607\/revisions\/678"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/608"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=607"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=607"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=607"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}