Ettev\u00f5tjad on kauba v\u00f5i teenuse hinna kokkuleppimisel vabad, kui seadus ei s\u00e4testa erandina teisiti. P\u00f5hiseadusest tuleneb ettev\u00f5tlusvabaduse ja privaatautonoomia printsiip, mille kohaselt on ettev\u00f5tjal \u00f5igus korraldada oma \u00e4ritegevust omavastutuslikult enesem\u00e4\u00e4ramise teel. Maksuhaldur peab maksude kogumisel tagama nende \u00f5iguste kaitse ja arvestama, et tal on seaduslikkuse printsiibist tulenevalt volitus teha \u00fcksnes seda, mis on s\u00e4testatud seaduses.<\/p>\n
Nendest p\u00f5him\u00f5tetest tulenevalt peab maksuhaldur \u00fcldjuhul aktsepteerima tehingu poolte poolt kokkulepitud hinda ning ta ei v\u00f5i t\u00e4iendava maksusumma m\u00e4\u00e4ramiseks tehinguv\u00e4\u00e4rtust korrigeerida. Ka Riigikohus on maksuasjades korduvalt r\u00f5hutanud, et m\u00fc\u00fcgihind on kahe lepingupoole kokkuleppe k\u00fcsimus ja see v\u00f5ib olla turuhinnast nii suurem kui v\u00e4iksem, ning maksuhaldur ei saa sisustada m\u00f5istet ettev\u00f5tlusega osaliselt soetud kulu selle kaudu, kas kauba v\u00f5i teenuse hind on ebam\u00f5istlik, majanduslikult p\u00f5hjendamatu, m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatult vajalik vms.<\/p>\n
K\u00f5rgem kohus on seonduvalt selgitanud, et vaid seaduses s\u00e4testatud juhul on maksuhalduril \u00f5igus hinda korrigeerida ja r\u00e4\u00e4kida saab turuhinnast, muudel juhtudel tuleb l\u00e4htuda sellest, kas kaup v\u00f5i teenuse ise on ettev\u00f5tlusega seotud. Seega maksuhalduril on seoses t\u00e4iendava maksu m\u00e4\u00e4ramisega maksubaasi korrigeerimis\u00f5igus \u00fcksnes juhul, kui t\u00e4idetud on seaduses s\u00e4testatud tingimused. Peamiselt on \u00fcheks tingimuseks see, et tehingu pooled on seotud isikud.<\/p>\n
Tulumaksuarvestuses on \u00fcheks selliseks juhtumiks n\u00e4iteks siirdehinna maksustamine, mille tingimused s\u00e4testab tulumaksuseaduse \u00a7 50 l\u00f5ige 4. Siirdehind on nagu kasumi varjatud jaotamine. Kui \u00e4ri\u00fchingu ja temaga seotud isiku vahelises tehingus kokkulepitud hind on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute v\u00e4\u00e4rtusest ehk turuhinnast, siis v\u00f5ib maksuhaldur tulumaksu m\u00e4\u00e4ramisel kasutada hinda, mida rakendavad mitteseotud iseseisvad isikud. Maksustatakse summa, mille \u00e4ri\u00fching oleks tuluna saanud, v\u00f5i summa, mille ta oleks kuluna kandmata j\u00e4tnud, kui hind oleks vastanud turuv\u00e4\u00e4rtusele.<\/p>\n
Seega juhul, kui see tingimus ei ole t\u00e4idetud ehk tegemist on mitteseotud isikutega, siis \u00fcldjuhul ei saa n\u00e4iteks \u00fclem\u00e4\u00e4rast hinnaosa maksustada ettev\u00f5tlusega mitteseotud kuluna. Kohtupraktika on kinnitanud, et tulumaksustamine ei tunne ka osalise kingituse m\u00f5istet. Veel enam, k\u00f5rgem kohus on leidnud, et erandlikel asjaoludel v\u00f5ib ka n\u00e4iteks laenu andmise ilma intressita lugeda ettev\u00f5tlusega seotuks, kui laenuandja saab laenutehingust m\u00f5nel muul viisil kasu, n\u00e4iteks osaledes \u00fchise \u00e4riprojekti kasumi jagamises, saades soodustusi vms.<\/p>\n
K\u00e4ibemaksuarvestuses s\u00e4testab korrigeerimise tingimused k\u00e4ibemaksuseaduse \u00a7 12 l\u00f5ige 14. Maksuhalduril on \u00f5igus m\u00e4\u00e4rata kauba v\u00f5i teenuse maksustatavaks v\u00e4\u00e4rtuseks turuhind juhul, kui tehingu pooled on omavahel seotud isikud ning ostjal ei ole sisendk\u00e4ibemaksu t\u00e4ieliku mahaarvamise \u00f5igust, kui poolte vahel kokkulepitud hind on turuhinnast v\u00e4iksem, v\u00f5i m\u00fc\u00fcjal ei ole sisendk\u00e4ibemaksu t\u00e4ieliku mahaarvamise \u00f5igust, kui hind on turuhinnast suurem. Esimesel juhul soovib ostja v\u00e4hendada oma maksukulu ja teisel juhul soovib m\u00fc\u00fcja saada oma maksustatavale k\u00e4ibele suuremat osakaalu, et rohkem sisendk\u00e4ibemaksu maha arvata.Nende tingimuste m\u00f5te on see, et kui ostjal on \u00f5igus sisendk\u00e4ibemaks maha arvata, ei annaks k\u00e4ibemaksu korrigeerimine riigile t\u00e4iendavat maksulaekumist.<\/p>\n
Riigikohus on selgitanud, et kuigi ettev\u00f5tjate vaheline k\u00e4ive maksustatakse, ei teki sellest tegelikult maksukoormust, sest tehing j\u00e4\u00e4b kokkuv\u00f5ttes maksuvabaks. Kusjuures isegi s\u00f5ltumata sellest, kas tegemist oli teeseldud v\u00f5i varjatud tehinguga, tekib m\u00fc\u00fcjal maksustatav k\u00e4ive ja sellelt k\u00e4ibemaksu tasumise kohustus ning sellele korrespondeerib ostja \u00f5igus sisendk\u00e4ibemaks maha arvata.Seega juhul, kui maksuseadustes s\u00e4testatud erinormide tingimused ei ole t\u00e4idetud, siis ei saa maksuhaldur tehinguv\u00e4\u00e4rtust korrigeerida. Eeltoodud p\u00f5him\u00f5tetest ja seaduste s\u00fcstemaatilis-loogilisest t\u00f5lgendusest tulenevalt leidub kaalukaid argumente, et maksuhaldur ei saa erinormi tingimuste mittet\u00e4itmisel tehingu poolte poolt kokkulepitud hinna korrigeerimiseks rakendada ka \u00fcldnormina kehtestatud maksukorralduse seaduse \u00a7 84 j\u00e4rgset majandusliku t\u00f5lgendamise reeglit n\u00e4iteks pelgalt seet\u00f5ttu, et tehinguj\u00e4rgne hind erineb oluliselt turuhinnast. Vastasel korral kaotaks erinorm oma m\u00f5tte ning see tekitaks \u00f5igusselgusetust ja \u00f5iguskindlusetust.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes j\u00e4\u00e4b heas usus loota, et maksuhaldur arvestab seda, et majanduse arenemiseks peab ettev\u00f5tjatel olema lubatud teha tehinguid ja v\u00f5tta \u00e4rilisi riske vastavalt oma paremale \u00e4ran\u00e4gemisele. Kontekstist v\u00e4ljarebitud objektiivse turuv\u00e4\u00e4rtusega v\u00f5rreldes liiga v\u00e4ike v\u00f5i liiga suur hind v\u00f5ib asjaolusid arvestades pikemas perspektiivis tuua kasu v\u00f5i v\u00e4ltida kahju. Maksuhaldur ei v\u00f5i maksusumma m\u00e4\u00e4ramiseks suvaliselt sekkuda pooltevahelisse tehingusse ja korrigeerida selle hinda. Maksuhaldur peab reeglina aktsepteerima kokkulepitud hinda.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ettev\u00f5tjad on kauba v\u00f5i teenuse hinna kokkuleppimisel vabad, kui seadus ei s\u00e4testa erandina teisiti. P\u00f5hiseadusest tuleneb ettev\u00f5tlusvabaduse ja privaatautonoomia printsiip, mille kohaselt on ettev\u00f5tjal \u00f5igus korraldada oma \u00e4ritegevust omavastutuslikult enesem\u00e4\u00e4ramise teel. Maksuhaldur peab maksude kogumisel tagama nende \u00f5iguste kaitse ja arvestama, et tal on seaduslikkuse printsiibist tulenevalt volitus teha \u00fcksnes seda, mis on s\u00e4testatud seaduses.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":612,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_et_pb_use_builder":"","_et_pb_old_content":"","_et_gb_content_width":"","iawp_total_views":8,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-610","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maksu-ja-tollioigus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/610","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=610"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/610\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":670,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/610\/revisions\/670"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/612"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=610"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=610"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.magilex.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=610"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}