Offshore’ide ajastu lõpp

30.07.2019 | ÄRIÕIGUS

Ajaleheveergudel vilksatab viimasel ajal tihti rahapesu skandaalidega seotud fraas "offshore-ettevõtte". Offshore-ettevõtte kasutamine keskmiste- ja suurte ettevõtete struktuurides ei ole uudne, kirjutab õigusbüroo Magilex partner Georgi Džaniašvili väljaandes Delovõje Vedomosti. Aga miks ei meeldi need pankadele ja notaritele?

offshore

Offshore-ettevõtte” tähenduse mõistmine muutub lihtsamaks, kui vaadata selliste ettevõtete eeliseid:

- uut äriühingut on lihtne registreerida;

- madal maksumäär või maksustamise puudumine;

- võimalus säilitada ettevõtte omaniku anonüümsus;

- sõltumatus kolmandate riikide poliitilisest süsteemist (s.t. riigist, kus sisuline äritegevus toimub).

 

Miks on offshore’idega seonduv asjaajamine praegu raskendatud?

5-6 aastat tagasi avasid pangad hea meelega kontosid mis tahes ettevõtetele, eeldusega, et nad  hoiavad oma raha nende juures. Mida me viimase paari aasta jooksul näeme? Pangad sulgevad kontod isegi kohalikele ettevõtetele, selgitamata põhjuseid või viidates asjaolule, et klient on liiga riskantne. Kummaline on kuulda, kuidas pank on mitu aastat töötanud äriühinguga, kuid järsku ei ole kliendisuhted enam sobivad ja on liiga koormavad.

Kontode avamisega seotud probleemide laine algas pankade rahapesuga seotud skandaalidega - Eestis on see muidugi seotud eelkõige Danske Panga filiaaliga. Kõikidel skandaaliga seotud skeemidel on seos offshore-ettevõtetega, kus ei ole selge, kes on see isik, kes peitub nende ettevõtete taga, kes on tegelik kasusaaja ja üritab raha „pesta”. Peamine probleem peitub selles, et pangad ei teostanud õigel ajal vajalikku kontrolli tehingute, klientide ja nende struktuuride üle.

Tõepoolest, ka 5-6 aastat tagasi pidid pangad ja teised asutused oma kliente kontrollima, vajadusel nõudma täiendavaid andmeid tehingute kohta. Kuid põhjalikult hakkasid nad seda tegema alles pärast skandaale. Kahjuks keeldutakse nüüd paljude tegelikkuses usaldusväärsete klientide teenindamisest, sest pangad ei soovi nende tausta kontrolli investeerida. Nad ütlevad, et see on nende jaoks liiga kallis.

Probleemid ei ole ainult pangandussektoris. Näiteks notarid on juba ettevaatlikumad tehingutes, kus välisettevõtted soovivad osta aktsiad ja osasid Eesti äriühingutes. See kehtib eriti nende jurisdiktsioonide kohta, kus puudub ametlik register ning ei saa kätte usaldusväärseid dokumente, mille põhjal saaks määratleda ettevõtte omaniku ja tegeliku kasusaaja. Hiljutised muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonid kohustavad välja selgitama, kes on ettevõtte tegelik kasusaaja. Varasemalt piisas sellest, kui notarile esitati kehtivad äriühingu dokumendid ja tõendati esindusõigus.

 

Mida siis kohalikud pangad tahavad?

Kahtlaste ja keeruliste ärimudelite aeg on möödas. Mida läbipaistvam on struktuur ja äri, seda lihtsam on ettevõttel tegutseda. Pangad tahavad kontrollida tegelikku olukorda, mis muudab aga raskeks näiteks teenuste osutamisega tegelevate ettevõtete elu. 

Kui kaupade tarnimisel või tootmisel on nende olemasolu lihtne tõestada asjakohaste dokumentide (arved, CMR-dokumendid, fotod jne) esitamisega, siis näiteks konsultatsiooniteenuseid pakkuval ettevõttel on märksa raskem tõendada, et teenuseid pakuti 50 000–100 000 euro või enama väärtuses.

Sellisel juhul võib ettevõte teenuste osutamise tõendamiseks kasutada näiteks olemasolevat kinnisvara - kontorit ja / või töötajaid (kelle palgad ei tohiks seejuures olla oluliselt väiksemad kui vastaval ametikohal keskmiselt makstakse). 

 

Mida võib kokkuvõtteks öelda? 

Kurb on näha, et korrektse ettevõtlusega tegelevad ettevõtted jäävad ilma võimalusest arveldada normaalselt oma partnerite ja klientidega, kandes seeläbi reaalset rahalist kahju. 

Mida kauem hoiavad ettevõtjad oma struktuuris offshore-ettevõtteid, seda raskem on hiljem oma äri läbipaistvamaks muuta, rääkimata seejuures privileegist omada pangakontot.

Artikkel on avaldatud väljaandes Delovõje Vedomosti

Mis on Magilex?

Magilex on mugavam, kiirem ja taskukohasem viis õigusküsimuste lahendamiseks. Telli valmistoode kodulehelt, tee-ise lepinguid või küsi pakkumine klassikalisele õigusteenusele.

Õigusblogi

Kuidas kaitsta autoriõigusi?

Kuidas kaitsta autoriõigusi?

Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum, mis tekib automaatselt kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Eestis reguleerib autoriõigusi peamiselt autoriõiguse seadus. Teoseks loetakse seejuures mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,...

Osaühingu juhatusest tagasiastumine omal soovil

Osaühingu juhatusest tagasiastumine omal soovil

Osaühingu juhatuse liikme määramiseks on teatavasti vajalik juhatuse liikme kirjalik nõusolek. Samamoodi ei saa kedagi sundida olema juhatuse liige, kui ta ei soovi enam juhatuses olla. Mida peab aga juhatuse liige tagasiastumiseks tegema ja kuidas käituda, kui ühingu...

Kas ettevõte peab määrama andmekaitsespetsialisti?

Kas ettevõte peab määrama andmekaitsespetsialisti?

Kui sinu ettevõte puutub kokku isikuandmete töötlemisega, pead andmekaitse regulatsioonile vastavust kontrollides hindama, kas sinu ettevõttel on kohustus määrata andmekaitsespetsialisti. Spetsialisti määramisel peab veenduma isiku sobivuses ja teavitama spetsialisti...