Lepingu vorm

30.08.2022 | Lepinguõigus

Autor: Siim Mägi

Lepingu vorm tähendab viisi, kuidas leping sõlmitakse. Võlaõigusseaduse kohaselt võib lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 

Lepingu kohustuslik vorm võib olla ette nähtud seaduses, aga see võib tuleneda ka poolte kokkuleppest või poole taotlusest. 

Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb üldjuhul selles vormis sõlmida ka kokkulepped lepingu muutmise, tagatiste seadmise ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta.

Suuline leping

Lepingu võib sõlmida suuliselt, kui puudub rangem vorminõue. Näiteks ostes poest kaupa ja tasudes selle eest, sõlmitakse müüja ja ostja vahel müügileping hoolimata sellest, et seda formaalselt ei vormistata. 

Kuigi suulised lepingud on tõenäoliselt kõige levinumad, ei ole suuline vorm kohustuslikuna ette nähtud ühelegi tehinguliigile. Suuliste lepingute peamiseks probleemiks on see, et nende sisu võib olla hiljem keeruline tõendada. Seega sobib suuline lepingu vorm kasutamiseks eelkõige pisitehingutes ja olukordades, kus lepingu poolte vahel on usaldussuhe. 

Kirjalik leping

Kirjalik vorm tähendab, et lepingu tinigmused on kirjalikult fikseeritud ja poolte poolt omakäeliselt allkirjastatud. Teatud juhtudel võib seaduses olla ette nähtud ka, et ainult kohustatud pool peab alla kirjutama. Samuti võib allkiri olla teatud juhtudel (kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja) mehaaniliselt jäljendatud.

Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.

Kirjaliku lepingu puhul võib lepingu täitmisel lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada.

Tehingu kirjaliku vormi võib asendada tehingu notariaalne tõestamise või notariaalse kinnitamisega.

Elektrooniline leping

Lepingu elektrooniline vorm on võrdsustatud kirjaliku vormiga. Elektroonilise vormi kehtivuseks peab leping olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, lepingus peab fikseerima tehingu teinud isikute nimed ja pooled peavad olema lepingu elektrooniliselt allkirjastanud. 

Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on näiteks digitaalallkiri.

Kirjalikku taasesitamist võimaldav leping

Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi korral peab tehiing olema tehtud nii, et seda oleks võimalik püsivalt kirjalikult taasesitada. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab olema fikseeritud poolte nimed, aga omakäelisi allkirju olema ei pea. 

Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu võib sõlmida näiteks e-kirjade või tekstisõnumite vahetamise teel, aga seda eeldusel, et kirjavahetusest on võimalik piisavalt täpselt määratleda lepingu pooled ehk kirjavahetuses on näha vähemalt poolte nimed. 

Notariaalne leping

Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.

Notariaalselt kinnitatud leping

Notariaalne kinnitamine tähendab, et leping peab olema vormistatud kirjalikult ja notar peab lepingupoolte allkirjad kinnitama. Lepingu notariaalset kinnitamist võib asendada tehingu notariaalne tõestamine.

Notariaalselt tõestatud leping

Notariaalne tõestamine asendab lepingu notariaalset kinnitamist. See tähendab, et lisaks allkirjade õigsusele vaatab notar üle lepingu sisu ja selgitab seda pooltele. 

Notariaalset tõestamist vajavad kõik lepingud, mille kohta on seaduses vastav nõue ette nähtud, näiteks:

  • kinnisasja võõrandamise ja kinnisasjale asjaõiguste seadmise tehingud;
  • abieluvaraleping;
  • osaühingu osa võõrandamise leping, kui osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite registris ja ühing ei ole vorminõudest loobunud kooskõlas äriseadustiku nõuetega.

Mis juhtub, kui leping ei ole sõlmitud nõutud vormis?

Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.