Töölepingu sõlmimisel võib tööandjal tekkida küsimus, kas tööleping peab olema tingimata sõlmitud kirjalikult või piisab ka suulisest või näiteks e-posti teel sõlmitud kokkuleppest.
Eesti Vabariigis reguleerib töölepingu alusel töötamist peamiselt töölepingu seadus, mis näeb muuhulgas ette ka töölepingu sõlmimise vorminõude.
Kas tööleping peab olema sõlmitud kirjalikult?
Vastavalt töölepingu seadusele peab tööleping olema üldjuhul sõlmitud kirjalikult.
Kirjaliku lepingu sõlmimise vorminõuet ei kohaldata vaid juhul, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Siiski soovitame hlisemate arusaamatuste vältimiseks töölepingu sõlmida ka juhul, kui vorminõuet ei kohaldata.
Mida tähendab töölepingu kirjalik vorm?
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt tähendab kirjalik vorm seda, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud.
Seega peab tööleping olema sõlmitud kas paberkujul ja allkirjastatud omakäeliselt või siis elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt.
Mis juhtub, kui tööleping ei ole kirjalikult sõlmitud?
Töölepingu vorminõude järgimata jätmine ei too endaga automaatselt kaasa töölepingu tühisust ehk tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töölepingut ei ole kirjalikult vormistatud, kuid töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
Töölepingu vorminõude täitmata jätmine võib enaga kaasa tuua rahatrahvi tööandjale, kuid võib negatiivseid tagajärgi omada ka töötajale. Kui kokkulepped ei ole kirjalikult vormistatud, võib hilisema vaidluse korral olla keeruline tõendada, millised kokkuleppe olid sõlmitud näiteks töö sisu ja tasu osas.