Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi “KrtS“) võimaldab korteriomanikel vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata, hääletamiseks teatavad osalejad oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seadus ei keela sellisel viisil vastu võtmast ka põhikirja muutmise otsust.
Riigikohus käsitles korteriomanike otsuste vastuvõtmist üldkoosolekut kokku kutsumata oma 16.02.2022 lahendis kohtuasjas nr. 2-20-17009. Kohtuasjas esitas avaldaja maakohtule avalduse korteriomanike põhikirja otsuse muutmise ebaseaduslikkuse tuvastamiseks, mille maakohus rahuldas.
Mittetulundusühingute seaduse kohaldamisel tuleb arvestada KrtS-i erisustega
Riigikohus leidis, et mittetulundusühingute seadus (edaspidi “MTÜS“) kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Korteriühistu ei ole mittetulundusühing, vaid eriliigiline juriidiline isik, mille tegevusele üksnes kohaldatakse KrtS-is viidatud MTÜS-i sätteid. MTÜS-i sätete kohaldamisel tuleb aga arvestada KrtS-is sätestatud erisustega.
Lähtuda tuleb korteriomanike häältest
Korteriomanike otsuste vastuvõtmisele kohalduvaid MTÜS-i sätteid, mis seavad mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise sõltuvusse otsuse poolt hääletanud liikmete arvust, tuleb tõlgendada selliselt, et liikmete asemel tuleb lähtuda korteriomanike häältest.
Kui palju hääli on otsuse vastuvõtmiseks vaja?
Korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks peab selle poolt olema antud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmete häältest.
Korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks peab juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, olema antud üle 2/3 häältest.
Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
Korteriomanikel on võimalik vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata, hääletamiseks teatavad osalejad oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seadus ei keela sellisel viisil vastu võtmast ka põhikirja muutmise otsust.
Korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks ilma üldkoosolekut kokku kutsumata peab selle poolt olema antud üle 2/3 hääletamisel osalenud korteriühistu liikmete häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Korteriomanike otsuse kirjalikust vastuvõtmisest osa võtnuteks tuleb lugeda üksnes need korteriomanikud, kes on korteriomanike otsuse eelnõu kohta esitanud oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Olulise tähtsusega asjaolu on ka hääletamisest osa võtnud korteriomanikud, kelle andmed tuleb kanda hääletusprotokolli.