Maksekäsu kiirmenetlus – plussid ja miinused

23.08.2022 | Vaidluste lahendamine

Autor: Siim Mägi

Maksekäsu kiirmenetlus on tavapärase hagimenetlusega võrreldes kiirem ja lihtsustatud protsessiga kohtumenetlus eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendamiseks. Sisulisi vaidlusi menetluses ei lahendata ja kohtuistungeid ei peeta.

Mis on maksekäsu kiirmenetlus?

Nagu eelpool mainitud, on maksekäsu kiirmenetluse märksõnadeks kiirus ja lihtsus. Menetlust lühidalt ja lihtsustades kokku võttes tähendab see, et võlausaldajal esitab kohtule kirjaliku väite võlgniku poolt täitmata rahalise kohustuse kohta. 

Korrektse avalduse saamisel saadab kohus võlgnikule makseettepaneku ja määrab tähtaja selle täitmiseks või sellele vastamiseks, sh vastuväite esitamiseks.

Kui võlgnik nõuet ei täida ja jätab makseettepanekule vastamata või seda ei vaidlusta, teeb kohus nõude kohta määruse, millel on täitedokumendi jõud ehk seda saab kohtutäituri abiga täita. 

Kui võlgnik esitab nõudele vastuväite, siis kohus lõpetab maksekäsu kiirmenetluse ja kui võlausaldaja on seda avalduse esitamisel soovinud, siis annab asja üle maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. 

Maakohus annab sellisel juhul võlausaldajale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse (nüüd juba koos tõenditega) esitamiseks ja täiendava (hagimenetlusele vastava) riigilõivu tasumiseks.  Riigilõivu tasumisel hagimenetluses arvestatakse seejuures ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 

Kohus saadab võlgnikule makseettepaneku tavaliselt juba päeva-paari jooksul alates avalduse esitamisest. Võlgnikule täitmiseks/vastamiseks antav tähtaeg on üldiselt 15 päeva kättetoimetamisest (30 päeva, kui kättetoimetamine toimub välismaal). 

Kui suurt nõuet saab esitada maksekäsu kiirmenetluses?

Maksekäsu kiirmenetluses saab esitada nõudeid suuruses kuni 8000 eurot (sh kõrvalnõuded, nt intressid ja viivised). Kõrvalnõuded ei tohi seejuures ületada põhinõuet. Elatise puhul ei tohi nõue ületada 313,80 eurot kuus ning võlgnik peab olema kantud lapsevanemana lapse sünniakti. Lisaks ei saa antud menetluses nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt.

Mis on maksekäsu kiirmenetluse plussid?

  • väiksem riigilõiv – riigilõiv on oluliselt väiksem võrreldes hagimenetlusega;
  • madal tõendamiskoorumus – tõendamiskoormus on oluliselt madalam võrreldes hagimenetlusega ja on sisuliselt olematu st tõendeid ei pea avaldusele lisama, ega nõuet õiguslikult põhjendama;
  • avalduse koostamine ja esitamine on väga lihtne – avalduse esmakordne esitamine võib tunduda keeruline, kuid sisuliselt on see väga lihtne ja korduval esitamisel võtab aega kuni pool tundi;
  • menetlus on väga kiire – avalduse esitamisest makseettepaneku tegemiseni jõuab reeglina päeva-paariga.

Mis on maksekäsu kiirmenetluse miinused?

  • ajakadu – kiirmenetluse läbiviimine võib venitada nõude sissenõudmise perioodi – kui võlgnik nõude vaidlustab, võib see pikendada hagimenetluse alustamist 1-2 kuu võrra sõltuvalt sellest, kui kiiresti võlgnik maksettepaneku kätte saab ja kui kiiresti tegutseb kohus asja üleandmisel hagimenetlusse ja hagimenetluse menetluse alustamisel;
  • lihtne vaidlustada – võlgnikul on väga lihtne makseettepanekut vaidlustada, sisuliselt piisab seisukoha “ei ole nõus” deklareerimisest ja kohus lõpetab kiirmenetluse;
  • võimalik täiendav kahju – kui võlgnik makseettepaneku vaidlustab ja võlausaldaja hagiavaldust ei esita, siis kaotab võlausaldaja kiirmenetluses tasutud riigilõivu;
  • kohtuväliseid kulusid sisuliselt ei hüvitata – nõustaja kasutamisel kiirmenetluses jäävad õigusabikulud võlgniku poolt hüvitamata, kuna kiirmenetluses mõistetakse võlgnikult välja vaid riigilõiv ja 20 eurot menetluskulude katteks. 

Mis on maksekäsu kiirmenetluse alternatiivid?

  • nõudekiri võlgnikule – soovi korral saad nõudekirja koostamise ja esitamise tellida siit: https://www.magilex.ee/toode/noudekiri-volgnikule/
  • maksehäire avaldamine – maksehäire avaldamine võib olla hea mõjutusvahend nõude täitmiseks nende isikute suhtes, kellele on oluline krediidivõimekus. Maksehäire saab avaldada iseseisvalt e-Krediidiinfo keskkonnas (https://www.e-krediidiinfo.ee/). Maksehäire avaldamisel saab võlgnik Krediidiinfolt teatise, milles informeeritakse teda, et kui teatud tähtajaks ei ole nõuet täidetud või vaidlustatud, siis avaldatakse maksehäire. Seega saab võlgnik täiendava tähtaja, mille jooksul ta saab oma kohustuse täita krediidivõimekust kahjustamata.
  • tavapärane hagimenetlus – alternatiividest kõige keerukam ja kulukam (nii rahalises kui ajalises mõttes), aga samas ka kõige mõjusam. Sobib kasutamiseks eelkõige siis, kui tegemist on sisulise vaidluse või pahatahtliku võlgnikuga, kes tõenäoliselt vabatahtlikult nõuet ei täida.

Kuidas maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitada?

Maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada ainult veebiportaali e-toimik (https://etoimik.rik.ee/ ) kaudu. E-toimik on kohtumenetluses osalejatele mõeldud veebikeskkond, mis võimaldab jälgida menetluse käiku, võtta vastu ja esitada dokumente ning tutvuda digitaalse kohtutoimikuga (tsiviil- ja halduskohtu asjades).

E-toimikusse saab siseneda ID-kaardiga või Mobiili-ID-ga ja esitatav kiirmenetluse avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada.

Kui suur on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel?

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel peab avaldaja tasuma riigilõivu 3% (kolm protsenti) nõude summalt, kuid mitte alla 65 euro. Elatise nõudmisel riigilõivu avaldajalt ei nõuta.

Seega näiteks 300 eurose nõude puhul on riigilõiv 65 eurot (miinimum) ja 3000 euro suuruse nõude puhul 90 eurot.

Riigilõivu saab avalduse esitamisel pangalingi kaudu e-toimiku portaalis, aga saab tasuda ka eraldiseisvalt ja lisada avalduse esitamisel maksekorralduse info. Riigilõiv tasutakse rahandusministeeriumi kontole, mille kontode- ja viitenumbrid leiad  siit. Vajadusel saad makserekvisiidid alla laadida ka e-toimikus pärast seda, kui avaldus on esitamiseks valmis. 

Kas võlgnik peab hüvitama maksekäsu kiirmenetluse kulud?

Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab kohtu poolt võlgnikult võla väljamõistmise korral võlgnik. Samuti juhul kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud. Muudel juhtudel avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on maksekäsu kiirmentlus hea viis jooksvalt ettevõtte viivituses olevate laekumistega tegelemiseks. Avalduse esitamine on üldjuhul võimetekohane nii ettevõtte juhile, juristile, kui ka raamatupidajale. Kuna maksekäsu kiirmeneltuses võlgnikult õigusabikulusid  välja ei mõisteta, tulekski eelistada ettevõttesisest esitamist või siis arvestada täiendava kuluga õigusabikulude näol.