Puudustega teostatud ehitustööde tõttu tehtud taganemisavalduse kehtivus

5.02.2022 | Kinnisvara ja ehitus, Vaidluste lahendamine

Autor: Siim Mägi

Riigikohus käsitles oma 24.11.2021 lahendis kohtuasjas nr. 2-18-13432 puudustega teostatud ehitustööde tõttu tehtud töövõtulepingust taganemise kehtivust.

Pooled sõlmisid lepingu, millega töövõtja kohustus ehitama tellijale palkmaja, mis valmistatakse tehases ja monteeritakse tellija kinnistul. Töövõtja lõpetas ehitustööd ja avaldas soovi töö üle anda, kuid tellija ei võtnud ülevaatuse käigus avastatud oluliste puuduste tõttu tööd vastu. Poole aasta pärast ilmnesid täiendavad puudused, mille töövõtja jättis likvideerimata. Tellija esitas maakohtule hagi, milles palus mõista töövõtjalt välja kahjuhüvitise ning palkmaja eest tasutud summa koos viivisega.

Taganemise alus ja eeldused

Töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon koos võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab, et töö ei vasta lepingutingimustele ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest. Lepingust taganemise kehtivuseks peab olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja taganemiseks  peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine.

Millal on tegemist olulise lepingurikkumisega?

Olulise lepingurikkumisega on tegemist juhul, kui lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud ehk selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja selle tagajärjel teise poole huvi kaotus lepingu vastu pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab kahjustatud lepingupool andma ka täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul.

Kas taganemisavalduse esitamiseks on tähtaeg?

Seadus ei sätesta üldist tähtaega taganemisavalduse esitamiseks. Üldjuhul on taganemiseks ettenähtud mõistlik aeg lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg. Analoogia korras saab mõistliku aja arvestamisel arvesse võtta ka aegumisele ettenähtud peatumise aluseid, arvestades mõistliku aja hulka näiteks poolte läbirääkimiste pidamisele kulunud aega ja lepingurikkumise kindlakstegemisele mõistlikult kuluvat aega.

Lepingupooltel on taganemise korral kohustus tagastada lepingu alusel saadu

Lepingust taganemisel on kummalgi lepingupoolel esmaselt nii kohustus kui ka õigus tagastada lepingu alusel teiselt lepingupoolelt saadu. Olukorras, kus hageja on tuginenud lepingust taganemisele kostja olulise rikkumise tõttu, sai hageja esitada ka kostja vastu VÕS § 189 lõike 1 alusel nõude kostjale lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks ning sellise nõude esitamist hagi esemena ei saa lugeda põhjendamatuks.

Alternatiivselt võib nõuda kahju hüvitamist

Juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 järgi. Võlausaldaja võib rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab korraga kasutada. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Taganemise ja kahju hüvitamise eelduste erinevus

Lepingu rikkumise, mis seisneb tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuses, tõttu lepingust taganemise ning rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eeldused on erinevad. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et see ei vasta lepingutingimustele ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest. Lisaks tuleb kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju, kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Otsese varalise kahjuna on käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Kulud peavad olema mõistlikud ehk vajalikud ja mõistliku suurusega. Kulutused õigusabile võivad olla mittevajalikud ulatuses, milles need on seotud lepingust taganemisega, kui kohus asub seisukohale, et hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv.

Tutvu lahendiga siin: 2-18-13432